Esimene nädal ja sisseelamine: kolmapäev

 Kolmapäev 12.02

Tänane päev oli eriline mitme asja poolest. Saime tutvuda uue õpetajaga, teha teadust ning muidugi ka küpsetada. Meid juhendas õpetaja Lena, kes oli olemuselt vähemalt sama tore nagu Kris. Päeva teaduslik osa seisnes gluteeni ehk kleepvalgu tundma õppimises ning saime seda ka praktikas rakendada. Segasime vee ja jahu ühtlaseks palliks ning hakkasime saadud massi puhta vee sees tärklisest puhtaks “loputama” ja pigistama. Mida rohkem tärklist eraldus, seda kummisemaks järele jäänud kleepvalk muutus ning alles jäi väike tihke pallikene. Kui piisavalt tärklist on gluteenist välja pestud, peaks mass ahjus soojendades õhku täis minema, kuid ükski grupp ei saanud sellega sel korral hakkama. Meie massid nägid ahjust tulnuna välja rohkem nagu tihked kananagitsad, kuid sellest polnud lugu, sest Lenal olid varuks võtta ka mõned õnnestunumad katsetulemused. Esimene osa tunnist läbitud, asusime hoolega leiba küpsetama. Kuigi nii Kris kui Lena olid rõhutanud taanlaste armastusest rukkileiva vastu, tegid kõik grupid ikkagi nelja erinevat heledamat leiba (saia?). Meie ülesandeks oli “kolme teravilja leib” (Three Grain Bread), lisasime koostisosadele ka varem valmistatud haputaigna juuretist. Lena näitas õigete võtetega taigna käsitsemist ning seejärel saime ise tööle asuda, muidugi tundusid Lena käte all valminud pätsid palju kergemad tulema, kui ise proovides. Kui leivad ahjus ning oli aega, mida parajaks teha, saime kätt proovida šokolaadist kaunistuste tegemisel. Lenal oli mitmeid erinevaid mustrilehti, mis lahkelt meie käsutusse anti. Kuid esimene väljakutse enne tegelikku  pritsimist oli hoopis paberist tuutu valmistamine, sest varasemalt olime vaid kilest pritskotte kasutanud. Õige nipi kätte saamine võttis veidi harjutamist, kuid lõpuks olid kõigil tuutud sulanud šokolaadi täis, kellel vähem, kellel rohkem lekkimas. Kui šokolaadist suurem tüdimus tekkis, saime loomingulisuse proovile panna martsipanist kujukeste voolimise näol. Tunni lõpus degusteerisime ka kõiki saiu-leibu ning saime martsipanikujud suveniiriks koju kaasa pakkida. Värske leib oli ütlemata maitsev ning raske oli ühe viilu juures pidama jääda!